Liigu edasi põhisisu juurde

Põhisõnumid

  • Loodusdirektiivi liigid on Eestis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega paremas seisundis.
  • Metsalinnustiku arvukus on võrreldes 2000. aastaga langenud hinnanguliselt 15%, kuid arvukuse langus on viimase viie aasta jooksul stabiliseerunud. Kultuurmaastiku haudelindude arvukus on samal perioodil langenud umbes kolmandiku võrra ning see on langustrendis kogu Euroopas. 
  • Elurikkuse kadu mõjutab negatiivselt nii toidutootmist, oluliste looduse hüvede pakkumise jätkusuutlikkust kui ka majandust laiemalt.
  • Elurikkuse, heas seisundis looduse ning liikide asurkondade elujõulisuse säilitamiseks on kaitse alla võetud 20,8% Eesti maismaast (koos suurte järvedega) ning 568 taime-, seene- ja loomaliiki.

 

Seisund

  • Loodusdirektiivi liikide ehk üleeuroopalise tähtsusega liikide looduskaitseline seisund on Eestis paranenud.
  • Eestis on 100 Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades nimetatud Euroopas ohustatud liiki, mille kaitse ja säilimise Eestis peab tagama. Kolme hindamisperioodi jooksul on oluliselt paranenud nii liikide seisund kui teadmised seisundist. Soodsas seisundis liike oli 2007. aastaks hinnanguliselt 26%, 2013. aastal 54% ja 2019. aastal 56%. Kõige paremas seisundis olid Eestis imetajad, väikseim osakaal soodsas seisus liike oli aga kahepaiksete ja roomajate rühmades. Loe edasi siit.
  • Euroopa Liidus tervikuna oli viimase hindamisperioodi andmetel soodsas seisundis vaid 23% hinnatud liikidest ning eelneva hindamisperioodiga (2007-2012) võrreldes seisundimuutust toimunud ei olnud. Paraku oli 37% liikidest endiselt halvas või ebapiisavas seisundis. See tähendab, et nende asurkondade elujõuline säilimine pole tagatud ka Eestis. Allikas: EEA, 2021
  • Eesti on asukoha tõttu paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem. Eestis on eElurikkuse andmetel teada ligikaudu 40 000 liiki. Liikidest ja nende levikust loe edasi Loodusveebist.

Loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) on Euroopa Liidu looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada Euroopa Liidu jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ning elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Direktiivi täitmiseks on moodustatud üleeuroopaline kaitsealade võrgustik Natura 2000. Direktiivi artikkel 17 sätestab, et iga 6 aasta järel koostab liikmesriik vormikohase aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta, viimane hindamisperiood oli 2013-2018. Siia on koondatud kolmel aruandeperioodil hinnatud liikide seisundi üldhinnangud. Ülevaade ökosüsteemide seisundist on leitav ökosüsteemide ülevaatest.

  • Punase nimestiku liikide viimase (2017-2019) piirkondliku hindamise alusel on Eestis hinnatud liikidest 48,9% soodsas seisundis, 3,8% ohulähedane, 7,5% ohustatud, 0,9% väljasurnud ning 38% liigi puhul olid hinnangu andmiseks andmed puudulikud. Andmed: Keskkonnaamet, 2021
  • Liikide väljasuremisriski ehk ohustatuse hindamine on üks elurikkuse kaitse olulisimaid teaduslikke aluseid. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Punane nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Loe edasi siit ning globaalsete andmetega saab tutvuda IUCN (Rahvusvahelise Looduskaitseliidu) veebilehel.
  • Hundi, ilvese ja karu arvukuse pikaajaline trend on kasvav. 10 aastaga (periood 2013-2023) on hundi, ilveste ja karude pesakondade arv suurenenud vastavalt 95%, 122% ja 53%. 
  • Karu asurkonna seisundit võib pidada väga heaks ning tema arvukus väljendab pigem stabiliseerumist.
  • Hundi asurkond oli 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes oluliselt kasvanud ning seda peaasjalikult tagasihoidliku küttimise tõttu 2021. aastal.
  • Poegadega emailveste arv väljendab kolmandat aastat järjest selget kasvu, asurkonna looduskaitseline seisund on soodne. Ilvese küttimine oli asurkonna halva seisundi tõttu alates 2016. aastast keelatud, kuid arvukus on saavutanud taseme, mis lubab küttimise taasalustamist. Seoses metskitse arvukuse kahanemise ning hundi arvukuse kasvuga prognoositakse aga ilvese asurkonna juurdekasvu aeglustumist.

Ulukite arvukusest ja küttimisest loe edasi siit ning tutvu ka interaktiivse jahiulukite küttimisstatistikaga.

 

Mõjurid

  • IPBES (The Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) hinnangul on inimese tegevuse tõttu üle maailma väljasuremisohus rohkem liike kui eales varem. Ohustatud on keskmiselt 25% hinnatud looma- ja taimeliikidest, umbes miljon liiki on väljasuremisohus – näiteks 41% kahepaiksetest, 39% mereimetajatest, 34% okaspuudest, 33% korallidest jne. Üleilmselt on liikide väljasuremine viimase 10 miljoni aasta keskmisest kümneid kuni sadu kordi kiirem. Eesti looduskeskkond on osa laiemast ökosüsteemist, kus liikide säilimist mõjutavad muutused levilas. Seega, liikide seisundi halvenemine laiemalt pärsib nende hea seisundi säilitamist lokaalselt.
  • Maismaa- ja mageveeökosüsteemide jaoks on alates 1970. aastast olnud suurim mõju loodusele maakasutusel (peamiselt põllumajanduse laienemine), millele järgnevad loomade, taimede ja teiste elusorganismide ülemäärane tarbimine, näiteks saagi korjamine, küttimine ja kalastamine. Mereökosüsteemides on suurima mõjuga olnud eeskätt kalapüük, millele järgneb merealade kasutuse muutumine. 
  • Kliimamuutus on avaldanud elurikkusele olulist mõju, sealhulgas liikide levikule, populatsioonide muutusele, koosluste struktuurile ja ökosüsteemide funktsioonidele. Vaatlusandmete põhjal on need tagajärjed mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele kiirenemas ning avaldavad juba mõju põllumajandusele, vesiviljelusele, kalavarudele ja looduse poolt inimestele pakutavate hüvedele. Näiteks on talvise temperatuuri tõus soodne siia saabuvatele võõrliikidele. Ilma ja kliima teemadel loe edasi siit.
  • Rahvusvaheline kaubandus ja liikuvus soodustavad invasiivsete liikide levikut mis on üleilmse elurikkuse kao üks viiest peamisest põhjusest. Kaubandusega levivad võõrliigid nii tahtlikult (näiteks aiandustaimed) kui ka tahtmatult (näiteks kaupadega levivad kahjurputukad ja umbrohud).

IPBES ülemaailmse hindamisaruandega elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kohta saab tutvuda siin ning selle eestikeelse kokkuvõttega siin.

 

Surve

  • Liikide hea seisundi tagamiseks on kõige olulisem elupaikade säilitamine ja taastamine. Liikide seisundit mõjutavad negatiivselt maakasutuse muutus, sellega kaasnev elupaikade kadu ja nende seisundi halvenemine, elupaikade killustumine, maastikuelementide kadumine, intensiivne metsade majandamine jne. Keskkonnaagentuuri ELME projektis teostatud analüüsi tulemusel on Eestis kõige viletsam olukord põllumajanduslikes ökosüsteemides ja niitudel. Loe ökosüsteemide ülevaatest edasi siit.
  • Intensiivpõllumajandus ja sellega kaasnev taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamine on oluline surveallikas eeskätt nende liikide seisundile, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest.  Eestis on taimekaitsevahendite sisaldused põllumuldades vähenenud ning FAO andmetel on Eesti põllumajandusmaa hektari kohta arvestades kolme kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopa Liidus, siin lisatakse ühele hektarile hinnanguliselt kolm korda vähem pestitsiide kui Euroopa Liidus keskmiselt. Loe mulla ja maahõive teemadel edasi siit.
  • Invasiivsed liigid on oluliseks surveallikaks kohalike liikide hea seisundi säilimisele. Eesti looduses on 01.01.2024 seisuga võõrliike registreeritud kokku 1003. Kuna aga võõrliikide süstemaatiline seire ja inventuurid puuduvad, võib nende hulk olla hinnanguliselt üle 2000. Nendest invasiivseks loetakse 66 ning potentsiaalselt invasiivseks 71 liiki, enamiku invasiivsus on määramata. Liigirühmadest on enam võõrliike taimede (75%), sh õistaimede hulgas (74%), millele järgnevad lülijalgsed (ca 16%). Üks tuntum ja tülikam grupp võõrliike on karuputked, mida on meil üleriigiliselt tõrjutud enam kui 15 aastat. Loodusele on sellega tagasi võidetud üle 700 hektari. Invasiivsete võõrliikide põhjustatud globaalne majanduskahju on IPBES hinnangul viimase 50 aasta jooksul (1970-2020) iga kümnendiga neljakordistunud. 2017. aastal hinnati globaalne majanduskahju 162,7 miljardile USA dollarile aastas, ületades 54 Aafrika riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT). Loe võõrliikidest edasi siit.

   Kas tead, mis on võõrliik ja invasiivne liik?

  • Võõrliikideks nimetatakse liike, kes on inimtegevuse abil levinud väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiivsed on aga need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi. Vahel peetakse invasiivseks ka neid võõrliike, kellel on oluline majandusmõju ja/või mõju inimese tervisele.

 

Mõju

  • Ökosüsteemid on IPBES hinnangul muutumas üha ühetaolisemaks nii hooldatud kui ka looduslike koosluste puhul ja seda kõikides maailma piirkondades. Elurikkuse vähenemine mõjutab aga ökosüsteemide toimimist ja ökosüsteemiteenuseid. Näiteks vähendab tolmeldajate kadumine põllukultuuride tootlikkust maailmas 235-577 miljardi dollari väärtuses aastas. Rannikuelupaikade ja korallriffide kadumine vähendab aga rannaalade kaitstust, mis suurendab elu ja vara kahjustavate üleujutuste ja orkaanide ohtu 100-300 miljoni inimese jaoks. Tutvu IPBES raporti eestikeelse kokkuvõttega siin
  • Linnud on surveallikatele tundlikud, mistõttu indikeerib linnustiku seisund nii keskkonna seisundit laiemalt kui ka rakendatud keskkonnakaitseliste meetmete efektiivsust. Haudelindude pikaajalised arvukuse trendid peegeldavad näiteks ökosüsteemide aineringet ja selles toimunud muutusi. Linnustiku seirest ja seisundist Euroopas loe edasi siit
  • Kultuurmaastiku haudelindude arvukus on langustrendis kogu Euroopas. Perioodil 2000-2022 langes kultuurmaastiku haudelindude arvukusindeks Eestis 34%, Euroopa Liidus keskmiselt 33%. Kõige halvemas seisundis on meie niidulinnustik. See negatiivne trend on muuhulgas seostatav näiteks niidukoosluste kesise seisundiga, kultuurrohumaade intensiivse majandamisega, taimekatsevahendite laialdane kasutusega või klassikalise heinateo asendumine silo tegemisega.
  • Metsamaastiku haudelindude arvukus on Eestis stabiliseerunud. Kuigi metsalinnustiku arvukuse langus on viimase viie aasta jooksul stabiliseerunud, siis endiselt ei ole arvukus taastunud sajandivahetuse-eelsele tasemele. Eestis on metsalinde kokku 7,5−10 miljonit haudepaari, seejuures moodustavad vaid 5 liiki ligi 50% kogu metsalindude koguarvust. Seega, metsalindude näol on tegu rühmaga, kelle osakaal meie haudelinnustikus on kõige suurem ja olulisem.

Lähtuvalt lindude aastasest elutsüklist võime jagada kogu looduslikult esineva linnustiku Eestis pesitsevateks lindudeks ehk haudeasurkonnaks, Eestist läbi rändavateks lindudeks ehk läbirändeasurkonnaks ning Eestis talvituvateks lindudeks ehk talvitusasurkonnaks.

  • Ühes suurkiskjate arvukuse tõusuga on sagenenud ka nende poolt põhjustatud ulukikahjustused. Noored karud on peamised mesilakahjustuste tekitajad – nende energiavajadus on organismi aktiivse kasvu faasis täiskasvanute omast suurem ning suureneva liigisisese konkurentsi tingimustes ja vähesema inimpelglikkuse tulemusena satuvad nad asulate lähedusse. Silorullide kahjustajateks on eeskätt karupojad, kes lõhuvad kiletatud palle mängulustist. Koos hundi arvukuse kasvuga on viimasel kahel aastal suurenenud aga kahjustusjuhtumite ja murtud kariloomade arv, mis oli 2023. aastal samuti käesoleva sajandi kõrgeim. Kõrgeim kariloomade murdmise määr oli juba neljandat aastat järjest Raplamaal. 
    Tutvu aruandega "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus" lähemalt siin ja ulukikahjustuste ja suurkiskjakahjude mõõdikutega siin.

 

Meetmed

  • Liigikaitse eesmärk on kindlustada kõigi meil elavate tavapäraste ja iseloomulike liikide asurkondade elujõulisus. Kokku on Eestis kaitse all 568 taime-, seene- ja loomaliiki. Looduskaitseseaduse järgi on kaitsealused liigid jaotatud kolme kaitsekategooriasse vastavalt nende ohustatusele, millest kõige rangem on I ja leebeim III kaitsekategooria. I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, III kaitsekategooria liikide nimekiri keskkonnaministri määrusega. Kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti kaitstakse kaitsealadel, hoiualadel või püsielupaikades, väljaspool kaitstavaid alasid rakendub isendikaitse. Loe edasi siit.
  • Elurikkuse ja heas seisundis looduse säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitavaid alasid. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks võtta aastaks 2030 kaitse alla vähemalt 30% Euroopa Liidu maismaast ja siseveekogudest – 2021. aasta lõpuks oli üleeuroopaliselt kaitse all 26%.  Ka Eestis on plaanis seada eesmärgiks kaitse alla võtta 30% Eesti maismaast. Koos suurte järvedega (Peipsi järv, Võrtsjärv) on Eestis kaitstava ala osakaal 20,8% ning maismaast (koos väiksemate  veekogudega) on kaitse all 19,8%. Sellele lisanduvad 30% arvestuses veel ranna- ja kalda piiranguvööndid ning vääriselupaigad (VEP-d) ja loodusdirektiivi metsaelupaigad riigimaal. Kõik kokku sh projekteeritavad alad, on täna riikliku kaitse all umbes 28% maismaast.  Regulaarselt avaldatavat looduskaitsestatistikat ning kaitstavate alade osakaalusid maakonna ja omavalitsuse tasemel leiab siit.
  • Eestis kõige ohtlikumaks peetavad invasiivsed liigid on nende senise leviku piiramiseks või liigi Eestisse jõudmise ennetamiseks kantud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Nimekirjas on praegu 43 liiki, kelle elusisendite import, kasvatamine ja tehingud nendega on üldjuhul keelatud. Euroopa Liidu ühtses võõrliikide nimekirjas on 88 liiki, millest 14 on Eestis leitud liigid.
  • Suurkiskjate küttimise üheks peamiseks eesmärgiks on nendega seonduvate kahjude ennetamine. Hundi ja ilvese puhul on küttimine meede ka nende arvukuse reguleerimiseks. Keskkonnaagentuuri koostatavad küttimissoovitused põhinevad teaduslikel alustel teostatud ulukipopulatsioonide seisundite ja nende muutuste hinnangutele ning tagavad ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse. Loe edasi siit.
  • Looduskaitseliste meetmetega tutvu põhjalikumalt Kliimaministeeriumi veebilehel.
Kaitstavate liikide arv liigirühmades ja nende osakaal kõigist liigirühma liikidest.
Liigirühm Arv Osakaal, %
Seened 46 1
Samblikud 51 5
Samblad 45 8
Soontaimed 213 11
Selgrootud 52 0,4
Kalad 7 9
Kahepaiksed/roomajad 16 100
Linnud 116 32
Imetajad 22 34
Avaldatud: 12.11.2024  /  Uuendatud: 19.11.2024